Vat ei teagi, kas selle tuntud laulu sõnad olid prohvetlik ettekuulutus või hakkas laul ilmataadile meeldima, igatahes tänavu sai Eestimaa juunis tõesti lund (meie pääsesime siin lääneservas küll vaid kerge ehmatuse ja rahesahmakaga)! Ja nagu sellest veel vähe oleks olnud, siis said avamaakurgid ööl vastu 28.juunit (!!!) külmakahjustusi… Minu seni kõige nukram kogemus öökülmadega pärines aastast 2010, kui külma nahka läksid kõrvitsataimed ja seda ööl vastu 19.juunit. Tuleb välja, et kogemustepagas vajas värskendust ehk siis edaspidi teab arvestada, et öökülmaoht ei möödu enne 1.juulit… Mnjahh… ja kõige varasemad öökülmad on esinenud augustis, mis annab siis öökülmaohuta perioodi pikkuseks kuu-poolteist… Kui me elaks Lapimaal, ma ei kobiseks üldse, aga ei ela ju! Päris kõike ei jõua ka kogu kasvuperioodi vältel katta ja looritada, ju tuleb siis edaspidi keskenduda nendele kultuuridele, mis öökülma ei karda. Või ehitada SUUR kasvuhoone kogu põllu kohale 😀 See oleks täitsa tore, saaks ka varajast kartulit aprillis ja kasvataks meloneid ja arbuuse ja…