Tuleb tunnistada, et äärmiselt tore on see ilmataadi kompensatsioonipakett ehk siis kui aasta tagasi sulasid üle meetrised hanged alles aprilli lõpus ja kohe tuli põhimõtteliselt suvi, siis tänavu oli talve nii umbes-täpselt kolm nädalat, lund kõige rohkem 10 cm ja nüüd on ammu kevad. Ei ole sellist suurt ja sooja kevadet veel, aga terve märts on olnud selline mõnus ja suhteliselt tahe, lapsed lippavad kevadiselt õues ringi, viimastel päevadel juba paljakäsi. Aasta tagasi võis sellest vaid unistada 🙂 Lumikellukesed õitsesid juba veebruari lõpus ja see mõnepäevane valge ollus ja külmakraadid, mis vahepeal külas käisid, ei teinud neile häda. Sinililled ja märtsikellukesed täies hoos, pungad paisuvad iga päevaga ja kõik kevadekuulutajad on ka koju tagasi lennanud – sookured, kuldnokad, lõokesed, hanedest-luikedest rääkimata. Mõnus on.
Kui eelmisel aastal sai ka kasvuhoones varakult alustatud, siis tänavu mängin laiska-Liisut 🙂 Esiteks ei lubata ka aprilliks mingit stabiilsust ilma osas, külmemad ja sajusemad perioodid vaheldumisi soojematega ehk siis tuleks päris palju kütta, et taimehakatised ellu jääksid. Teiseks ei ole ma erinevate asjaolude kokkulangemise tõttu seal veel peenraidki lõpuni valmis saanud teha. Aga see kõik ei tähenda, nagu mitte midagi poleks tehtud. Paprikad on juba esimesi pärislehti kasvatamas ja paar päeva tagasi sai ka esimesed salatikülvid tehtud. Pilt abikaasa ehitatud ettekasvatusruumist (no et ma ikka kogu elamist taime- ja külvikastidega üle ei koormaks).
Selline natuke Alice Imedemaal värk, et nii kui sinna nina pistan, nii on hopsti tunnike jälle möödas 🙂 Aga rooma salat, jääsalat, peasalat, lehtsinep, pak choi on endale juba kodu seal leidnud, mõned artišokid ka, täna peaksid mulda jõudma nuikapsad, hiina kapsad, kristall-lõunalilled ja tomatid, kui ma suudan viimaste osas selgusele jõuda, milliseid ja kui palju. Baklažaanid kolisid sisse koos oma majaga, täna lähevad ka paprikad teiste sekka, sest seal on temperatuur ühtlasem ja valgustus parem kui toas aknalaual. Kui väga hästi läheb, siis jõuab lähipäevil kohale ka LED taimelamp pisikeste seemikute kasvu toetama.
No ja eks ma sinna kasvuhoonesse müttama jõuan ka, ükspäe’.
Teistel rinnetel on muutusi olnud vaid nii palju, et küülikufarmis on esimene poegimiste ring üsna edukalt möödas. Tänavu jäid kõik pesakonnad ellu ja täiskoosseisus ära ei külmunud, nagu aasta tagasi, aga eks jahedate ööde tõttu mõned väljalangejad ikka olid. Sinna pole ka parata, sest vastsündinud ja mõnepäevased küülikubeebid on ikka üksjagu abitud, kui nad kogemata emme tissi otsa liiga kauaks jäävad ja emmega koos pesast eemale satuvad. Õnneks kasvavad nad peaaegu silmnähtavalt ja saavad varsti pessa tagasi ronimisega ilusti hakkama. Enne järgmist paaritamiste ringi tuleb aga vaktsiinid ära teha, et uuele sääsehooajale rahulikuma südamega vastu minna.