Lõpuks ta tuli ja jäi. Püsib juba kolmandat nädalat. Kohati hakkab juba närvidele käima 🙂 Tüüpiline eestlane olen, kunagi ei ole piisavalt hea. Tegelikult on tore, soe on, lastel on mõnus, ööd on soojad ja kasvuhoonete uksi ei pea kinni panema, öökülmaoht on kadunud jne. Samas küülikutel on elupalav, terve päeva mängivad surnut, eks nii mõnegi korra olen südamest ehmatanud, et mõni neist ongi kuumarabanduse saanud. Aga ei, siiani püsivad hinges. Kui õues on +26, siis kasvuhoones on +33 ja seda hoolimata sellest, et üks külg ja mõlemad otsad on lahti. Põllu peal on kõrb ja kastma peab praktiliselt iga päev, muru kipub kuivama, salatid õitsema…ja õues jaksab midagi teha kas enne lõunat või päris õhtul 🙂 Nii et sundpuhkus, päikesevannide ja basseinis ligunemise saatel. Tegelikult ei kurda, kokkuvõttes on see tükk maad mõnusam kui juunikuu oma kehva suusailma ja pideva öökülmaohuga.
Ja tomatitele meeldib 😉
