Tänavu läks tegelikult sedapidi, et tibudeni ei jõudnudki. Kevadel oli tunne, et ei ole nagu otsest vajadust, et on järelkasvu piisavalt. Siis osteti ootamatult terve rida noorlinde ära, plaaniväliselt. Ei olnud südant ära ka öelda, kui inimene säravil silmil ja õhevil kanu paitas 🙂 Nojahh. Ja siis tundus, et on aega, siis polnud kukke kodus, siis olid ilmad tapvalt kuumad, siis oli sada muud asja teha ja lõpuks oli juba hilja.
Aga selle eest võib lugeda teisi armsaid tegelasi, näiteks selliseid 😉
See on minu tänavune prooviprojekt ehk mis juhtub, kui emmeks on tšintšilja hiidküüliku ja tšintšilja reksi ristand ning isaks puhtatõuline tšehhi albiino. Kuniks tuleb aeg põhjalikult hinnata kaaluiivet ja muud taolist, on nad lihtsalt armsad vaadata ja lastele rõõmuks paitada 😉