Kui kalendrisuve lõpuni on loetud tunnid, ei ole suvi veel surnud. Kaugel sellest. Tegin päeval aias tiiru ja mis selgus?
Enelas õitseb ja see ei ole mitte üks juhuslik ja ainus õiekobar, vaid sellised on enam-vähem iga oksa otsas.
Floks õitseb õndsalt teisel ringil:
Ja muidugi sügiskrookused!
Ja siis tuli kõige suurem üllataja, maasikas! Märkasin õisi, mis ei ole midagi jalustrabavat, aga…
Lastel rõõmu kui palju 🙂
Samas on siiski ka palju sügist, vahtrad on puna-kollased, toomingad kipuvad raagu jääma ja sügisekuulutajad tuleb ka kohe-kohe põllult ära koristada.
